AMCHO SOMAZ
Index
Poilem Pan
Ogrlek
Amchem Daiz
Amchi Bhas
Amcho Lok
Amcho Noman
Amcho Somaz
Nimannem Utor
GOEMCHEA SOMAZA FUDDEANT AVHAN
- Juino De Souza

Adlo Khasdar ani NRI Commissioner Eduardo Faleirochea fuddariponnam khal halinch “Kuttumbachim Mul'leam” vixoiacher ek mohotvachem xibir ghoddovn haddlelem. Ghor and kuttumb amchea somazache bunhadiche okhondd fator zal'lean tancher niall korop khorench ek veovosthit panvol aslem.
Ghov-baile modhli duspott ani ekoddeo (single) avoio somazantlea sabar proxnnachim karannam zavn poddleant. Bekari, monachim duensam, bhurgeamni xalloa soddop ani bhurgechponnim chor, khuni, ogdam ghevpi toxe vikhpi zavop hancheim temch karann mhunntat. Divors, logna-bhair sombondh, logn zainastana dadlo-ostori ekttaim ravop ani ghor soddpak lagon disandis komi bhurgim aplem bhurgeponn ekvottit kuttumbant sartat.
Kaidean toxem somazachea niama pormonnem dadhlea ani baile modhem logn sudharlelea somazachem mudol ani buniad. Dhadosbhorit logn jivitachea zhodda-moddant ek surokxit bondr zalear koddu kazari jivit teach bondrant odruxtti zhodd-modd mhunntat. Chimtti-bhor sakrifis ani thoddi-bhov somjikai aslear khuimcheai zoddpean aplem kazari jivit sukhi korunk zata. Aiz-kal hacher visor poddlea ani kazaracho lans sorgar bandhla ani kednanch tuttchona mhunnon oxem adim sothmandtalet toch lok aiz divors, matrimonial columns ani shaddi-com hanche bhokt zaleat. Kazar zaun kitlem dhadosponn melltelem tachem chintinastana aplea kitlo orthik labh melltolo tacheruch aiz somzachem chodd lok oddlelem asta.6 mhoino dhorlear, Goemchea veg-veglleam nialoiamnim sodeak 500 tori (matrimonial) kazara sombhondit tontte chalu asat zalear tanchem karann kitem ani upai koslo? He khottleank lagon sogllea kutumbak ekdom dukhicho ani somajik, mansik, orthik ani her torecho probhav doxileam kutumbachea dor eka vangddeak bhogcho poddtta. Ani khottlo suttavo zata mhunnosor tornemponn, zantun sukh bhogchem asta, tem sompon zantteponn lagim sorta. Sogllech vatten luskonn, unneponn and loz legun bhogchi poddtta.
Bhailanche hokk melloun gheupi pongodd ani vokil matr heam tontteank lagon boballar urtat, ani puskoll zannank hacho faido legun zata. Punn tanchea vavra udexim khottlean ghuspol'lea zoddpeak anikui ghuspaun uddoitat.
Thoddeam ostoreank ghova koddlean nam tor tachea kutumba koddlean oteacher bhogche poddttat. Punn je kutumbant xanti haddunk kaideant durusti kortat teanch durustincho faido thoddeo huxear ostoreo kaddtat.
Svarti chintop soglleachich durdoxea korta. Thoddeo ostoreo ling ek otiar koxem vapudttat. Zaite pautti govak tachi bail gorjebhair sotaita ani ghoracher sintid dhorche boldek apunn TV polloun suseg ghetat.
Kotta, adhunik sonvsarant kuttumbachim mul'leamch vhavun geleant. Adlea kallar bail aplea ghovak soglleant chodd manan lektali; karran to promaporik sambhallpi, dispott'tto zoddpi, rakhonddar, mul'leam xikoupi and kuttumbacho vhoddil aslo, ani ti apunn zaun asli ghorsonvsari, promannik bail and mogall avoi, ji aplea ghoracheo ani ghovacheo khuimcheoi gorzo pureo korunk sodanch raji.
Bhavarth, visvas ani somjikai iesiesvi lognachi chavi asa. Ek ghov ani tachi bail eka mekak man ani tenko bhetttoinant zalear tancheam bhurgeancher vaitt probhav poddta. Punn lhanvikaein ekovtt mozbut korun proitn kelear, tannim apleam bhurgeank molladik xikoun dium ieta. Dogaimni apleam chukink lagon choddfoffun apleam unneaponnacher mat korunk goroz asa.
Kazari jivitan choddteo-denvteo sampoddtach. Jivit kednanch dhasti vinnem asona, punn tem ek bhorpur xantichem zaum ieta. Eka zoddpeachea jivitan goribponn, pidda, dhasti ani morn legun pavon soroieta punn heam vostumni tanchi xanti luttunk ghoddona.
Porzollit kazari jivitache axen ami kednaim gorjebhair vhoddlei dhei anktaum. Punn jedna te dhei xarti pavona tedna amkam kinv ieta ani kazari jivitacheam augoddaiantlo aplo vantto dor bhagidar visorta. Ek bhagidar (ghov vo bail) dusreachoch guneanv mhunnon somzota. Jivitantlim kuskeponnam, rag, kirodd, ninda, ttika, adi Devak bilkul avddona.
Jedna tum tharaitai ki aplea bhurgeamchem ani bhagidarachem sukhuch chodd gorjechem mhunnon, tedna tujea kazaracho sacrament rakhun dovrunk tujea lagim tankta titlei proitn apxinch zatele. Nhoi fokot vostumni sontos melloun punn ottiviret (unconditionally) mog ani moipas diun.
Kazari jivitantle proxn suttave korunk koslich 'magic formula' azun somazak sampddonk nam. Punn ekuch upai asa: lhanvikaien, ontoskornan ani adnea pallun jivitantle proxnn suttave korunk sodhlear tachi chavi khoim tori sampoddoieta.

HE AKANTVADI KONN?
- Soter D'Souza

Halinch Mumbai xarant rail gaddiamni 7 bomb sfott zaun sumar 150 lok mele ani kitlech dukhovle. Tea marekar sfottachim chitram polloun ani melelea lokanchea kuttumbacheo hueli aikonn, amkam soglleank chodd dukh bhogli nhoi? Soglleam TV news channelancher hea sfotta uprant kitlech dis torui hea ghoddnukecher lokx asa. Thodde zann Mumbaikaramni xantponnim hea marekar dhokeak fuddo kelo mhonn vakhandtat, zalear kaim rajki pokx hea ghoddnukecho faido kaddunk soddtat. Thoddeam nagrikam modem rag xizta. Heam akantvaddeank ani Pakistanank kobar korpacheo khobro kortat. Anink kaim lok asat te dhorm-bhed vaddounk soddtat. Te eka dhormik ghottak dox ditat. Ani dusre vattent pulis asa ti hea sfottachi choukoxi korcheak ani akantvadddeank soddun kaddcheak, eka dhormik ghottachea kitleach nirdox monxeank dukh ditat tacho hixop nam.
Punn teamch disamni, Chattisgarh hanga Naxalvadeamni kitleach adivasi lokak, bhurgeank ani bailank pasun jivexim marlim ani tanchim ghoram ulpailim. Tachi batmi fokot ek vo don dis posrot ravli. Uprant khoboruch nam. Itlem marekar akromonn gorib lokancher zaunui amcheam potrakaranchem lokx fokot Mumbaicheruch urlem. Ho vegllochar kiteak? Xarant konnacho jiv kaddlo zalear tem mha-pap ani kheddeant konnacho jiv kaddlo zalear tem lhann pap, oxem bi asa?
Heam donui ghoddnukam voilean kollun ieta ki xarant ek mus pasun melo zalear taka mhotv asa. Hea vhoddleam xaramni rautleancheruch soglleamcho dollo asa kiteak hanga poiso ghollta. Gorib ani kheddea ganvamni rauteleancheam oddchoneamchem konnankuch poddun vochunk na. Kheddea ganvant thaun baji palo, dudh ani her jevpacheo vostu lok koxtt ani gham' vharoun pikoitat ani xaharant dhaddtat. Hem ami kedna torui chintat? Poixech aslear vost mellona, tem konnem torui toiar korchem asta. Punn heam lokanchem ami kednach chintinanv.
Ek vhodd udkachem dhoronn (dam) bhanddpak hozaramni ganv udkant buddoitanv. Tache borobor bori pikall zomin ani tacher jieteleamchem pott ami martanv. “Amkam xarant udok zai ani soglleamchea boreponnam khatir thoddeank oddchonn bhogchi poddli zalear kitem zalem?” oxem khup pavtti xarantlo lok mhonntat. Narmada dhoronnache vorvim buddoun gelele Narmada valley-int raupi lokancho ulo konn aikota? Bodlek Ahmedabad ani Baroda sarkilea xarant raupi lok hea Narmada Bachao Andolanacho vaitt utramni nixed kortat. “Gujaratant kitlexeach ganvamni udok nam ani hea dhoronnachem udok ankam gorjechem. Hea dhoronnak nixed korpi sogllo lok desa add vavurpi (anti-nationals)” oxem te dhomki ditat. Punn, somoz ki, hem Ahmedabad xar udkant buddoun tem udok tanent tollmoltelea khed'dea ganvamni dhaddpak sorkar fuddem sorlolo zalear hoch lok 'human rights' ani her proxnn ubharun nixed kortolo aslo. Kitlem apsuvartponn nhoi? Goribamni teag korun xrimontanchem boreponn pollounk zai, punn urfattem korchem poddlem zalear khor nixed asta. Goribamchem konnank poddlam? Ho sogllo des asa to vhoddlea-vhoddlea industrialist ani dhonddekarank lagunuch cholta oxem dakhoitat. Gorib lokank dukhoilear kaim nam punn poixevalleank koxench dukhounk zai nam.
Heach vatavronantleant akantvadi toiar zatat. Tim amchimch bhav-bhoinnam. Tim akantwadeam mhonn zolmun ievunknant. Ho apsuvarthi, dharunn ani motlobi somaz tankam ghoddoita. Eka mazrak tum chovxilean bond korun boddounk korxi zalear tem tuka koxem atak korit tem sangunk zata? Toxench monxeachea ragak xim nam mhonntat. Eka
monxeak tor tum sodanch kochro koso vaprun, tache hok'k mandina ani tacho abru-man rakhina zalear tannem don vostu korum ieta. Ek tor on'neai bhogun-bhogun morum ieta vo jiv dium ieta. Dusri vatt zaun asa ti, to monis pistol ani bomb gheun apleacher ani aplea somazacher on'neai choloitat tancher ek zhuz mandunk xokta. On'neai korpeanchem vhodd luskonn korunuch tim sogllem lokx aple vattent voddunk xeoktat. Raj choloitele thoddo kall aplem sogllem boll vaprun heam akantvaddeank kobar korunk vavurtat. Zaina zalem mhonntoch te xanti korunk amontronn ditat. Kashmir, North-East ani her rajeamni hich gott chol'leli asa. Faleam Narmada valley-intle lok armam ani bomb gheun Gujarati lokanche hal korunk lagle zalear sorkar xantichim uloupam korunk fuddem sortolo. He soglle Naxalvaddi, jihadi, suttke zhuzari zaun asat amchimch bhav bhoinnam, zankam amchea somazant kochro koso vaporlim ani tim hinvsechea margantleant aplo ulo aikumso kortat. Hinvsa korop hem sarkhem vo nhoi, ti dusri gozall.
Hea on'neai bhogteleank amcho alaxiro diunk ami fatti rautanv. “Xenant fator marun ami kiteak angar gheunchem?” oxem ami mhonntanv. Punn ho monis akantvaddi, goonda vo Naxalvaddi zalo zalear ami gungunnunk lagtanv. Ho Mumboint zalolo sfott anink khoinche kheddea ganvant zalolo zalear itlo ghonn ghonn zatolo also kai? Nam. Ani hakach lagon heam somazacher boddla gheupeamni xaharant rauteleanche hal korche poddtat. Jitle chodd tras zatat title sot'ter aslele haltat. Tednach sogllea desache dolle ani kann ugtte zatat. Konn tori aplo jiv sonkottant ghallun gorje bhair oslea dharunn korneamni hat ghaltolo? Ek to piso asunk zai na zalear to bhirant ani jivachem visrun fokot vigans gheupak aplem jivit bhettoita.
Osle somazacher boddla gheupi lok ruzonam zaunk amcheam bhav-bhoinnancher on'neai zaupak diunk favo na. Ekach dhormik ghottache vangddeank pois korun, te akantvaddi ani beman mhonn xap marun, ami soglleank ekech tag-ddent zoktanv tem chukichem asa. Amche udhorgotikui khoim torui xim ani mer aspachi goroz asa. Bore roste ani nazuk imaroti bandunk, ami gorib lokanchea pottar paim diunk upkarona. Ted-nach ki amcheam bhav-bhoinnank hotiaram gheun hea nhidlelea sonvsarak zagoupachi goroz poddchina. Ted-nach ki hea somazant xanti posorteli. Na zalear mhonn'ni asa, “Redde padde zogodtat tedna zaddamcher ieta kall”. On'neai ghoddta titlo amcho jiv sonkottant asa.