|
GOEMCHEA
SOMAZA FUDDEANT AVHAN
- Juino De Souza |
Adlo
Khasdar ani NRI Commissioner Eduardo Faleirochea fuddariponnam khal
halinch “Kuttumbachim Mul'leam” vixoiacher ek mohotvachem
xibir ghoddovn haddlelem. Ghor and kuttumb amchea somazache bunhadiche
okhondd fator zal'lean tancher niall korop khorench ek veovosthit panvol
aslem.
Ghov-baile modhli duspott ani ekoddeo (single) avoio somazantlea sabar
proxnnachim karannam zavn poddleant. Bekari, monachim duensam, bhurgeamni
xalloa soddop ani bhurgechponnim chor, khuni, ogdam ghevpi toxe vikhpi
zavop hancheim temch karann mhunntat. Divors, logna-bhair sombondh,
logn zainastana dadlo-ostori ekttaim ravop ani ghor soddpak lagon disandis
komi bhurgim aplem bhurgeponn ekvottit kuttumbant sartat.
Kaidean toxem somazachea niama pormonnem dadhlea ani baile modhem logn
sudharlelea somazachem mudol ani buniad. Dhadosbhorit logn jivitachea
zhodda-moddant ek surokxit bondr zalear koddu kazari jivit teach bondrant
odruxtti zhodd-modd mhunntat. Chimtti-bhor sakrifis ani thoddi-bhov
somjikai aslear khuimcheai zoddpean aplem kazari jivit sukhi korunk
zata. Aiz-kal hacher visor poddlea ani kazaracho lans sorgar bandhla
ani kednanch tuttchona mhunnon oxem adim sothmandtalet toch lok aiz
divors, matrimonial columns ani shaddi-com hanche bhokt zaleat. Kazar
zaun kitlem dhadosponn melltelem tachem chintinastana aplea kitlo orthik
labh melltolo tacheruch aiz somzachem chodd lok oddlelem asta.6 mhoino
dhorlear, Goemchea veg-veglleam nialoiamnim sodeak 500 tori (matrimonial)
kazara sombhondit tontte chalu asat zalear tanchem karann kitem ani
upai koslo? He khottleank lagon sogllea kutumbak ekdom dukhicho ani
somajik, mansik, orthik ani her torecho probhav doxileam kutumbachea
dor eka vangddeak bhogcho poddtta. Ani khottlo suttavo zata mhunnosor
tornemponn, zantun sukh bhogchem asta, tem sompon zantteponn lagim sorta.
Sogllech vatten luskonn, unneponn and loz legun bhogchi poddtta.
Bhailanche hokk melloun gheupi pongodd ani vokil matr heam tontteank
lagon boballar urtat, ani puskoll zannank hacho faido legun zata. Punn
tanchea vavra udexim khottlean ghuspol'lea zoddpeak anikui ghuspaun
uddoitat.
Thoddeam ostoreank ghova koddlean nam tor tachea kutumba koddlean oteacher
bhogche poddttat. Punn je kutumbant xanti haddunk kaideant durusti kortat
teanch durustincho faido thoddeo huxear ostoreo kaddtat.
Svarti chintop soglleachich durdoxea korta. Thoddeo ostoreo ling ek
otiar koxem vapudttat. Zaite pautti govak tachi bail gorjebhair sotaita
ani ghoracher sintid dhorche boldek apunn TV polloun suseg ghetat.
Kotta, adhunik sonvsarant kuttumbachim mul'leamch vhavun geleant. Adlea
kallar bail aplea ghovak soglleant chodd manan lektali; karran to promaporik
sambhallpi, dispott'tto zoddpi, rakhonddar, mul'leam xikoupi and kuttumbacho
vhoddil aslo, ani ti apunn zaun asli ghorsonvsari, promannik bail and
mogall avoi, ji aplea ghoracheo ani ghovacheo khuimcheoi gorzo pureo
korunk sodanch raji.
Bhavarth, visvas ani somjikai iesiesvi lognachi chavi asa. Ek ghov ani
tachi bail eka mekak man ani tenko bhetttoinant zalear tancheam bhurgeancher
vaitt probhav poddta. Punn lhanvikaein ekovtt mozbut korun proitn kelear,
tannim apleam bhurgeank molladik xikoun dium ieta. Dogaimni apleam chukink
lagon choddfoffun apleam unneaponnacher mat korunk goroz asa.
Kazari jivitan choddteo-denvteo sampoddtach. Jivit kednanch dhasti vinnem
asona, punn tem ek bhorpur xantichem zaum ieta. Eka zoddpeachea jivitan
goribponn, pidda, dhasti ani morn legun pavon soroieta punn heam vostumni
tanchi xanti luttunk ghoddona.
Porzollit kazari jivitache axen ami kednaim gorjebhair vhoddlei dhei
anktaum. Punn jedna te dhei xarti pavona tedna amkam kinv ieta ani kazari
jivitacheam augoddaiantlo aplo vantto dor bhagidar visorta. Ek bhagidar
(ghov vo bail) dusreachoch guneanv mhunnon somzota. Jivitantlim kuskeponnam,
rag, kirodd, ninda, ttika, adi Devak bilkul avddona.
Jedna tum tharaitai ki aplea bhurgeamchem ani bhagidarachem sukhuch
chodd gorjechem mhunnon, tedna tujea kazaracho sacrament rakhun dovrunk
tujea lagim tankta titlei proitn apxinch zatele. Nhoi fokot vostumni
sontos melloun punn ottiviret (unconditionally) mog ani moipas diun.
Kazari jivitantle proxn suttave korunk koslich 'magic formula' azun
somazak sampddonk nam. Punn ekuch upai asa: lhanvikaien, ontoskornan
ani adnea pallun jivitantle proxnn suttave korunk sodhlear tachi chavi
khoim tori sampoddoieta.
|
|
HE
AKANTVADI KONN?
- Soter D'Souza |
Halinch
Mumbai xarant rail gaddiamni 7 bomb sfott zaun sumar 150 lok mele ani
kitlech dukhovle. Tea marekar sfottachim chitram polloun ani melelea
lokanchea kuttumbacheo hueli aikonn, amkam soglleank chodd dukh bhogli
nhoi? Soglleam TV news channelancher hea sfotta uprant kitlech dis torui
hea ghoddnukecher lokx asa. Thodde zann Mumbaikaramni xantponnim hea
marekar dhokeak fuddo kelo mhonn vakhandtat, zalear kaim rajki pokx
hea ghoddnukecho faido kaddunk soddtat. Thoddeam nagrikam modem rag
xizta. Heam akantvaddeank ani Pakistanank kobar korpacheo khobro kortat.
Anink kaim lok asat te dhorm-bhed vaddounk soddtat. Te eka dhormik ghottak
dox ditat. Ani dusre vattent pulis asa ti hea sfottachi choukoxi korcheak
ani akantvadddeank soddun kaddcheak, eka dhormik ghottachea kitleach
nirdox monxeank dukh ditat tacho hixop nam.
Punn teamch disamni, Chattisgarh hanga Naxalvadeamni kitleach adivasi
lokak, bhurgeank ani bailank pasun jivexim marlim ani tanchim ghoram
ulpailim. Tachi batmi fokot ek vo don dis posrot ravli. Uprant khoboruch
nam. Itlem marekar akromonn gorib lokancher zaunui amcheam potrakaranchem
lokx fokot Mumbaicheruch urlem. Ho vegllochar kiteak? Xarant konnacho
jiv kaddlo zalear tem mha-pap ani kheddeant konnacho jiv kaddlo zalear
tem lhann pap, oxem bi asa?
Heam donui ghoddnukam voilean kollun ieta ki xarant ek mus pasun melo
zalear taka mhotv asa. Hea vhoddleam xaramni rautleancheruch soglleamcho
dollo asa kiteak hanga poiso ghollta. Gorib ani kheddea ganvamni rauteleancheam
oddchoneamchem konnankuch poddun vochunk na. Kheddea ganvant thaun baji
palo, dudh ani her jevpacheo vostu lok koxtt ani gham' vharoun pikoitat
ani xaharant dhaddtat. Hem ami kedna torui chintat? Poixech aslear vost
mellona, tem konnem torui toiar korchem asta. Punn heam lokanchem ami
kednach chintinanv.
Ek vhodd udkachem dhoronn (dam) bhanddpak hozaramni ganv udkant buddoitanv.
Tache borobor bori pikall zomin ani tacher jieteleamchem pott ami martanv.
“Amkam xarant udok zai ani soglleamchea boreponnam khatir thoddeank
oddchonn bhogchi poddli zalear kitem zalem?” oxem khup pavtti
xarantlo lok mhonntat. Narmada dhoronnache vorvim buddoun gelele Narmada
valley-int raupi lokancho ulo konn aikota? Bodlek Ahmedabad ani Baroda
sarkilea xarant raupi lok hea Narmada Bachao Andolanacho vaitt utramni
nixed kortat. “Gujaratant kitlexeach ganvamni udok nam ani hea
dhoronnachem udok ankam gorjechem. Hea dhoronnak nixed korpi sogllo
lok desa add vavurpi (anti-nationals)” oxem te dhomki ditat. Punn,
somoz ki, hem Ahmedabad xar udkant buddoun tem udok tanent tollmoltelea
khed'dea ganvamni dhaddpak sorkar fuddem sorlolo zalear hoch lok 'human
rights' ani her proxnn ubharun nixed kortolo aslo. Kitlem apsuvartponn
nhoi? Goribamni teag korun xrimontanchem boreponn pollounk zai, punn
urfattem korchem poddlem zalear khor nixed asta. Goribamchem konnank
poddlam? Ho sogllo des asa to vhoddlea-vhoddlea industrialist ani dhonddekarank
lagunuch cholta oxem dakhoitat. Gorib lokank dukhoilear kaim nam punn
poixevalleank koxench dukhounk zai nam.
Heach vatavronantleant akantvadi toiar zatat. Tim amchimch bhav-bhoinnam.
Tim akantwadeam mhonn zolmun ievunknant. Ho apsuvarthi, dharunn ani
motlobi somaz tankam ghoddoita. Eka mazrak tum chovxilean bond korun
boddounk korxi zalear tem tuka koxem atak korit tem sangunk zata? Toxench
monxeachea ragak xim nam mhonntat. Eka monxeak
tor tum sodanch kochro koso vaprun, tache hok'k mandina ani tacho abru-man
rakhina zalear tannem don vostu korum ieta. Ek tor on'neai bhogun-bhogun
morum ieta vo jiv dium ieta. Dusri vatt zaun asa ti, to monis pistol
ani bomb gheun apleacher ani aplea somazacher on'neai choloitat tancher
ek zhuz mandunk xokta. On'neai korpeanchem vhodd luskonn korunuch tim
sogllem lokx aple vattent voddunk xeoktat. Raj choloitele thoddo kall
aplem sogllem boll vaprun heam akantvaddeank kobar korunk vavurtat.
Zaina zalem mhonntoch te xanti korunk amontronn ditat. Kashmir, North-East
ani her rajeamni hich gott chol'leli asa. Faleam Narmada valley-intle
lok armam ani bomb gheun Gujarati lokanche hal korunk lagle zalear sorkar
xantichim uloupam korunk fuddem sortolo. He soglle Naxalvaddi, jihadi,
suttke zhuzari zaun asat amchimch bhav bhoinnam, zankam amchea somazant
kochro koso vaporlim ani tim hinvsechea margantleant aplo ulo aikumso
kortat. Hinvsa korop hem sarkhem vo nhoi, ti dusri gozall.
Hea on'neai bhogteleank amcho alaxiro diunk ami fatti rautanv. “Xenant
fator marun ami kiteak angar gheunchem?” oxem ami mhonntanv. Punn
ho monis akantvaddi, goonda vo Naxalvaddi zalo zalear ami gungunnunk
lagtanv. Ho Mumboint zalolo sfott anink khoinche kheddea ganvant zalolo
zalear itlo ghonn ghonn zatolo also kai? Nam. Ani hakach lagon heam
somazacher boddla gheupeamni xaharant rauteleanche hal korche poddtat.
Jitle chodd tras zatat title sot'ter aslele haltat. Tednach sogllea
desache dolle ani kann ugtte zatat. Konn tori aplo jiv sonkottant ghallun
gorje bhair oslea dharunn korneamni hat ghaltolo? Ek to piso asunk zai
na zalear to bhirant ani jivachem visrun fokot vigans gheupak aplem
jivit bhettoita.
Osle somazacher boddla gheupi lok ruzonam zaunk amcheam bhav-bhoinnancher
on'neai zaupak diunk favo na. Ekach dhormik ghottache vangddeank pois
korun, te akantvaddi ani beman mhonn xap marun, ami soglleank ekech
tag-ddent zoktanv tem chukichem asa. Amche udhorgotikui khoim torui
xim ani mer aspachi goroz asa. Bore roste ani nazuk imaroti bandunk,
ami gorib lokanchea pottar paim diunk upkarona. Ted-nach ki amcheam
bhav-bhoinnank hotiaram gheun hea nhidlelea sonvsarak zagoupachi goroz
poddchina. Ted-nach ki hea somazant xanti posorteli. Na zalear mhonn'ni
asa, “Redde padde zogodtat tedna zaddamcher ieta kall”.
On'neai ghoddta titlo amcho jiv sonkottant asa.
|